Monday, April 27, 2015

Arenguidee: Mikro- ja väikeettevõtjate ühistegevus kui tootmisvorm, mis tõstab maapiirkondade tööhõivet

Arenguidee: Mikro- ja väikeettevõtjate ühistegevus kui tootmisvorm, mis tõstab maapiirkondade tööhõivet
Kasvatab eksporti ja pakub toiduturvalisust kogu regioonile
Nõustun ütlusega, et Eesti suurim vara on meie inimesed ja maa. Statistikaameti järgi oli tööhõive 2014. aastal ligi 75%. Lisaks töötutele on kindlasti päris suur hulk inimesi tööhõives ka madalapalgalises teenindussektoris, kes samuti otsivad suuremat sissetulekut ja paremaid eneseteostuse võimalusi.

Palju on räägitud sellest, et eestlase elatustase on madal, sest meie keskmine töökoht loob liiga vähe lisaväärtust. Päris suure osa sellest raskelt teenitud vähesest rahast jätame kaubanduskeskustesse, kust teadmatusest või ka majanduslikel põhjustel ostame:

  • toitu, mis võib olla toitainetevaesem ning herbitsiidide ja/või pestitsiididega töödeldud
  • laiatarbekaupu, mis ongi loodud arvestusega, et peatselt tekib vajadus väljavahetuseks
  • riideid ja jalanõusid, mis on vähevastupidavad
Rahva mõtlematus ja hilisem sundolukord on tekitanud nõiaringi, kus mida rohkem odavat imporditud rämpstoodangut tarbime, seda madalamaks langeb elatustase.

Heaolu parandamiseks peame hakkama ise tootma kõike, mida tarbime — alates juur- ja puuviljade kasvatamisest, salatite, keediste, hoidiste, kompottide valmistamisest kuni jalavarjude, rõivaste, kosmeetika ja kodukeemia tootmiseni välja.

Alustada saame söödava tootmisest, millele on suurim nõudlus ja millega laialdasem kogemus. Vaatamata viimase kümnendi import-toidu võidukäigule oli 2012. aastal põllumajanduslike kodumajapidamiste arv 174 tuhat. Meile jätkuvalt meeldib oma tarbeks pidada pisikest aeda. Miks mitte ühistegevusena võtta natuke suuremalt ette? Rahvana pole me veel unustanud, kuidas sööki kasvatada. Olemas on maa ja maale leiab ka inimesed.

Mis takistab inimestel, kellel on maa ja aeg, hakata tootjaks?

Iga tootmise eelduseks on toodangu realiseerimine. Jaekettidel on karmid nõuded, jõuõlg dikteerida ostuhinda ning valusalt löövad trahvid, kui hilineda või eksida tarnega. MTÜ Eesti Otse Tootjalt Tarbijale (OTT), mis piirkondlike OTT-ide kaudu üle Eesti ühendab rohkem kui kolmesadat tootjat ja ligi nelja tuhandet tarbijat, pidas aastakonverentsi, kus meie ([ N ] aaber) poolt läbi viidud küsitlus näitas, et nõudlus väiketootjate toodangule on suur ja kasvab. Näiteks kaubavahetuse päevadel saab kogu kaup enamasti müüdud. Peamiseks probleemiks on tootjate ebakindlus, et tarbijad ei leia neid õigel hetkel üles ning et toidu ja kaupade tellimine pole piisavalt mugav. Piirkondliku OTT-i jaoks on aga tarneahela küsimuse lahendamine suur väljakutse.

Lisaks räägivad väiketootjad kui ühest suust, et mida rohkem alustab tegutsemist uusi väiketootjaid, seda lihtsam on igaühel neist hakkama saada. Kergem on transporti korraldada, ühiselt osaleda messidel, koos teha turundust ja miks mitte võimalusel jagada ka näiteks tootmisvahendeid.

Mainitud aastakonverentsil algas [ N ] aaber ostukeskkonna ja tarkvaraplatvormi (endise nimega “Social Logistics”) koostöö MTÜ Eesti OTT-iga. Naabri eesmärgiks on toetada mikro- ja väiketootmisega alustamist.

[ N ] aaber on koostööle orienteeritud tarkvaraplatvorm, mis ühendab tootja ja tarbija

Naaber.io on veebipõhine tarkvara, mis pakub väikeettevõtjatele koostöö põhimõttel tegutsemiseks vajaminevaid lahendusi (laojuhtimine, tootmisjuhtimine, transpordijuhtimine). Praktikas ennast tõestanud OTT-ide ühistegevuse näitel võimaldame ettevõtjatel luua koostööringe, kus osalevad toidukasvatajad, toidutootjad, vedajad, kaubajaotus- ja laoteenuse pakkujad jt. Osapooled saavad teha nähtavaks oma laoseisud, hinnad, vabad hoiupinnad, eriveosed, rutiinsed sõidusuunad jpm. Lihtsaks ja mõttekaks muutuvad mikrotehingud omavaheliseks arvepidamiseks.

Keskkonnas on olulisel kohal ühishanked ja -pakkumised. [ N ] aaber võimaldab näiteks piirkonna tootjatel teha ühine söödahange eesmärgiga saada parem hind ja jagada transpordikulusid. Majapidamised, kes on metsast korjanud mustikaid või oma aiast vaarikaid, saavad saagi realiseerida ühispakkumise täitmisel mõnele toiduettevõttele.

Me võimaldame muuta igasuguse ettevõtja liikuva vahendi transporditeenuseks, mida saab teistele välja müüa (algne nimetus “sotsiaalne logistika”). Hiljem, kui ühiskond on selleks valmis, võimaldame eraisikutel ka oma sõite “välja pakkuda”, et kellegi jaoks vajalikku ühest punktist teise toimetada.

Naaber.market on ostukeskkond, kus tarbija saab osta Naaber.io-s tegutsevate ettevõtete toodangut ja teenuseid. Tarbijad saavad luua tarbijaühistuid ja kaubelda ise oma ostujõuga. Heaks näiteks oleks terve kortermaja talvekartuli ettetellimine järgmiseks aastaks — tuleviku toidutehingud eraisikutele. Tootja saab kindluse ning pakub paremat hinda. Kaup lähetatakse vastavalt plaanile näiteks üks kord kuus.

Tarne hakkaks  toimuma olemasoleva infrastruktuuri puhul mahekohvikutesse, avatud majadesse jt säärastesse asutustesse. Lisaks loome aluse toidupakiautomaatide võrgustiku tekkele. Tulemuseks on see, et paljud pisikesed mikro- ja väikeettevõtted suudavad ühiselt toota, vedada kohale ja pakkuda kogu toidukorvi tänapäeva tarbijale. Naaber.market kasutaja saab kätte kogu oma toidukorvi ilma selle üle pead vaevamata, et juust tuleb Saaremaalt, liha Märjamaalt, mesi Võrumaalt ja kartul Jõgevamaalt.

Tarkvaraga üksi toitu ei kasvata

Multšimine on lahenduseks töömahukale mustade mullapeenarde pidamisele

Värske dokumentaal “Back To Eden” annab palju-uuritud multšimise meetodi kohta hea ülevaate, kuidas korraldada oma väiketootmine nii, et aiapidamistöid oleks kergem teha ja samas saak oleks lopsakas, toitainerikas ja maitsev. Meetodi abil luuakse kasvupinnas, kus igal erineval kihil on oma oluline roll. Näiteks mikroorganismid ja putukad muudavad oma elutegevusega mulla “terveks ja elavaks”, hakkpuidust multš aga konserveerib vett, mis võimaldab vähendada kastmise kordasid.

Põllumajanduses on hobune majanduslikult kasulikum lahendus kui traktor

Tegemist on kohati üllatava seisukohaga, kuid toetavaid uuringuid on tegelikult võimalik leida mitmeid. Kokkuvõtvalt saab öelda, et traktorite jõul kasutab põllumajandus 2,5 korda rohkem energiat. Uuring näitab, et energiasisend suurenes 1927-1981 aastatel 13 korda, kuid samal ajal kasvas toodang kõigest 2,4 korda.

Võttes ausalt arvesse kõiki argumente, alustades hobuste pidamisel nende paljunemisest ja sõnnikust kui vajalikust väetisest, mida muul juhul tuleb eraldi hankida, kuni traktorite varuosade, hoolduse, kütuse ning näiteks pangalaenude finantskuluni, siis on pilt ilmselge. Loomulikult ei tee üks loom ära ühe traktori tööd, kuid eelpool viidatud uuringud näitavad selgelt, et hobustega põllumajandamine pole mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid ka majanduslikult kasulik.

Projekti realiseerimine

Käesoleva arenguidee projekti eesmärgiks on viia läbi teavitustöö uutest võimalustest. Projektist oleme rääkinud mitmetel messidel ja konverentsidel. Samuti oleme suhelnud ja kohtunud erinevate maakondlike arenduskeskuste, vallavalitsuste ja sihtasutustega.

Tänaseks oleme ühise keele ja kavatsuse leidnud 10 valla ja ühe arenduskeskusega. Põhimõtteliselt pooldab iga omavalitsus, kellega oleme suhelnud, projekti täiel määral ning on olnud valmis kokku kutsuma inimesi, pakkuma välja ruume ning hiljem tugiisikut, kes uusi ettevõtjaid kohapeal juhendaks.

Meie järgmiseks ülesandeks on kokku panna programm, mis tutvustaks uusi võimalusi ja pakuks töövahendid:
  • Loeng, kuidas kaasajal efektiivselt aeda pidada (multšimine, laienedes hobune)
  • Koolitus, kuidas [ N ] aaber platvormi oma äritegevuse täide saatmiseks kasutada
  • Ühishange (kasutades [ N ] aaber platvormi) tööriistade jaoks — keegi toodab, koos jaotame ja väldime seda, et igaüks läheb ehituspoodi reha ostma
  • Projektides osalejatele toetus nõustamise, koolitamise ja ka seemnete näol

Seejärel tuleb teavitustöö ellu viia. Esimesel projekti aastal — 2016. a. kevadel — võiks hinnanguliselt leida igast vallast kuni 20 uut perekonda, kes on valmis mõtlema oma aiapidamisest kui ärist ning toodangut müüma läbi Naaber.market-i.

Järgnevatel aastatel võiks see number olla veelgi suurem, kuni tekib üldine trend ja teadmine, et igaüks võib hakata mikro- või väiketootjaks ning oma aiasaaduste müügiga saab suurendada pere sissetulekut.

Projekti edukust saab mõõta loendades tootjate arvukust ja müüdud kaupade mahtusid.

Kokkuvõte

Uuring Euroopa riikide kohta näitab, et piirkondlik tootmine ja tarbimine on tõusuteel: Internetist tellitud söögi ja joogi osakaal moodustab kogu jaemüügist Inglismaal 14%, Prantsusmaal 11% ja Saksamaal 2%. Varasemalt on puudunud sellist ühistegevust võimaldav infotehnoloogiline ja logistiline infrastruktuur. Koostööplatvormiga kõrvaldame selle barjääri. Inimestele pole vaja anda raha, mille sihtotstarbelist kasutamist on niigi väga raske tagada ja kontrollida. Tuleb anda informatsioon ja töövahendid.

Projekti lõppeesmärgi kohaselt kasvatab eestlane ise omale toidu, toodab toote ning veab kohale kauba, mida ise ostab ja tarbib. Suureneb toiduturvalisus ja paraneb tööhõive. Meie hinnangul on käesolev idee Eesti elu paremaks muutmiseks hädavajalik ja — mis kõige tähtsam — realiseeritav plaan.

Vajuta siia, et näha postitust koos allika viidetega PDF variandis.

2 comments:

  1. Sepa mahetalu otsib juba kolmandat kuud töölist... See on praeguse maaelu tegelikkus. Inimressurss on maal olematu ja need, kes veel on, ei ole nõus või võimelised tööd tegema.

    ReplyDelete
  2. Milliseid kanaleid pidi töötajaid otsisite ning kas oli tõesti null huvi või oli mõni, kes küsis kõrgemat palka? Ma oleks valmis sellest probleemist kirjutama ja äkki saab diskussiooni käima. Varem või hiljem tuleb inimene maale, sest kvaliteetse toidu kättesaadavus halveneb ja hind tõuseb iga aastaga. Ja siis peaks olema võimalik toota marginaalidega, mis võimaldaks ka inimest palgaga meelitada tööle. Mul pole kõiki vastuseid, kuid põhitegurid panevad asja paika.

    ReplyDelete